RAUAAEG
'Tulenevalt Skandinaaviast, lõuna- ja idapiiridelt lähtuvast sõjaohu kasvust (vt ka Eestlaste suhted naabritega muinasaja lõpul) algas Eesti alal keskmisel rauaajal massiline linnuste ehitamine. Et linnust oleks võimalik paremini turvata, ehitati need looduslikku kaitset pakkuvatesse kohtadesse (mäed / künkad, jõekäärud jm). Kui loodus pakkus vähe kaitset tuli linnuse kaitseks ehitada kunstlik vall.
Oma välisilmelt jagunevad Eesti linnused nelja rühma:
Oma välisilmelt jagunevad Eesti linnused nelja rühma:
OTEPÄÄ LINNAMÄGI
IRU LINNUS
KALEVIPOJA SÄNG
Kalevipoja säng, linnus, mida rajati voortele (Põhja-Tartumaal ja Jõgevamaal; nt Alatskivi Kalevipoja säng). Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid voorte madalamatele otstele, mistõttu linnuseasemed näevad eemalt välja nagu kõrgete otstega “sängid”.
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=12784 Foto: Martti Veldi, 08.06.2006 |
VALJALA MAALINN
Ringvall-linnused (e maalinnad), mis olid rajatud kogu ulatuses kunstliku valliga ümber linnuseõue. Maalinnad on iseloomulikud madalate pinnavormidega Lääne-Eestile ja Saaremaale ning neid rajati peamiselt 12.-13.sajandil (nt Valjala maalinn).
https://sites.google.com/site/osiliensis/lossid-ja-linnused/saaremaa/valjala-maalinn |
Inimesi maeti põletusmatusena tarandkalmetesse või kindla sisekonstruktsioonita kivikalmetesse. Kuna hauapanuseid lisati surnule kaasa arvamuse tõttu, et neid läheb vaja ka hauataguses elus, siis relvade (leitud on odaotsi, mõõkade fragmente, pikateralisi võitlusnuge jm) osakaalu suurenemine näitab sõjaohu kasvu. Suurenenud sõjaohule viitavad ka sagenenud peiteleiud (e maasse kaevatud aarded, mille hulgas on pronksist, hõbedast ja kullast ehteid / münte, aga ka rauast tööriistu).