KAMMKERAAMIKA KULTUUR
Kammkeraamika kultuur on neoliitiline arheoloogiline kultuur Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi metsavööndis, mida iseloomustaved kammitaolise eseme abil kaunistatud savinõud. Kammkeraamika variante oli mitu.
NARVA KULTUUR
Narva kultuur on vanim kammkeraamika kultuur, mis oli levinud umbes V-III aastatuhandel eKr Eestis, Lätis, Leedus ja meie ida- ja lõunapoolsetel naaberaladel. Nime on saanud Narva jõe kaldal paiknenud asulakohtade järgi. Tuntumad Narva kultuuri asulad on Kääpa, Narva Joaoru, Akali, Riigiküla, samuti Kõpu, Vihasoo ja Kõnnu. Narva kultuur on kuulunud küttijaile ja kalastajaile, kes kultuuri hilises järgus on võinud tunda ka viljelusmajanduse algeid."
Allikas: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/narva_kultuur |
"Nõusid oli peamiselt kahte tüüpi: väiksemad liuataolised nõud ning suured, teravatipulised ja munakujulised potid. Nõusid valmistati kitsastest, enamasti vaid 1,5 cm laiustest savilintidest. Ornamenti esines nõudel puhuti, enamasti ebakorrapäraste kammitaoliste vajutustena. Seetõttu erines see oluliselt hilisemast kammkeraamikast, kus ornamendid olid korrapärased." Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Narva_keraamika |
KAMMKERAAMIKA KULTUUR
Umbes 4000 eKr jõudis Eestisse kammkeraamika kultuur, mida iseloomustab varasemast erinev keraamika. Sellest ajajärgust on teada umbes 50 asulakohta (nt Valma, Akali, Kullamäe, Tamula, Naakamäe, Loona, Undva, Riigiküla, Narva Joaoru). Nõud on käsitsi valmistatud, laiasuulised, kumera- või teravapõhjalised. Kammkeraamikat valmistati V–II aastatuhandel eKr. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kammkeraamika1 |
MATMISKOMBESTIK
Sageli on maetud elamute juurde või isegi sisse (nt Riigiküla). Matused on enamasti selili väljasirutatud asendis, vahel ookriga kaetud. Esineb meeste ja naiste vastassuunas matmist. Panusteks olid ripatseid, vahel ka looma- ja inimesekujulised. Sageli esineb neis matustes merevaiku.