EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS
Põhjused:
1208-1212:
1215-1220:
1222-1227:
Eestlaste kaotuse põhjused Muistses vabadusvõitluses:
- Sakslaste soov vallutada uusi piirkondi Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala.
- Saksa kaupmeeste soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga.
- Rooma paavstide soov levitada katoliku usku.
- Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu.
- Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada.
1208-1212:
- 1208 rüüsteretkega Ugandisse algas ristisõdijate sihipärane sõjategevus eestlaste vastu.
- Toimusid ristisõdijate (Mõõgavendade ordu, riialased), nende poolt eelnevalt alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked valdavalt Lõuna-Eestisse (Sakalasse ja Ugandisse) ja Põhja-Lätis elevate liivlate ning latgalite aladele.
- Vastastikuseid rüüsteretki korraldasid ka venelased ja eestlased.
1215-1220:
- Eestlaste vastu alustasid sõjategevust lisaks sakslastele ka Rootsi ja Taani kuningad.
- Sõjategevuse piirkond levis üle kogu Eesti mandriala.
- Eestlased sõlmisid ajutised liidusuhted venelastega sakslaste vastu.
- Eestlaste vastupanu korraldamine ristisõdijatele paranes; toimusid otsustavad suurlahingud.
- Eesti mandriala langes perioodi lõpuks võõrvõimude sõltuvusse ning järgnes alistatute ristimine.
1222-1227:
- Seni veel vabade saarlaste eestvedamisel levis mandril ülestõus vallutajate vastu.
- Kogu Eesti ala vabastati 1222 - 1223 võõrvõimust (Tallinn jäi taanlaste valdusesse).
- Uue ristisõdijate sissetungi käigus 1223 - 1224 toimus Eesti mandriala lõplik alistamine.
- Viimase vastupanukoldena alistati ristisõdijate poolt 1227 Saaremaa. Muistse vabadusvõitluse lõpp.
Eestlaste kaotuse põhjused Muistses vabadusvõitluses:
- Eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev.
- Vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed).
- Maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa.
- Eestlastel tuli võidelda mitme vaenlasega – sakslased, liivlased, latgalid, taanlased, rootslased, venelased.
- Vaenlaste sõjajõud said pidevalt täiendust.
- Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid oskuslikult ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid.
- Paarikümneaastane sõda ja rüüstamine kurnas eestlased majanduslikult välja.