PRONKISAEG
Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Surnuid maeti kivikirstkalmetesse. Algas aletamine- põlluharimise viis, kus mets raiutakse maha ja põletatakse ning saadud tuhk on väetiseks. Sellisel viisil rajatud põld oli viljakas 3-4 aastat. Aletamist kasutati Kesk- ja Lõuna-Eesti metsarikkamatel aladel. Loode- ja Lääne-Eesti õhema mullakihiga aladel ning seal, kus metsa oli vähem kasutati peamiselt söödiviljelust. Söödiviljelus (e. põlispõllundus) - põlluharimise viis, kus osa põllust jäetakse sööti (e. kesa alla), et maad mitte välja kurnata ning põllu teisel osal kasvatatakse mingit kultuuri. Järgmisel aastal haritakse ülesse seni söötis olnud põllulapp.
IRU KINDLUSTATUD ASULA
"Iru kindlustatud asula paiknes Pirita jõe pikas ja kitsas jõekäärus asuval seljandikul, mille järsud nõlvad ning kolmest küljest piirav jõgi muutsid asula raskesti rünnatavaks."
Iru kindlustatud asula kultuurikihis leidus luust ja savist tarberiistu, pronksesemeid ja rohkesti keraamikat. Sealseid leiumaterjale on dateeritud 7. -5. sajandisse e.Kr. http://www.iru.ee/index.php?id=3 |
Foto: http://iru.ee/files/pictures/Irulinnus.jpg
Natalja Dovgan´i foto, tehtud 08.2016
JÕELÄHTME KIVIKIRSTKALMED
"Jõelähtme kivikirstkalmistu, noorema pronksiaja (9.–8. sajandi eKr) kalmistu Jõelähtme idakaldal, Tallinnast 20 km idas Tallinna-Narva maantee lõunaküljel. Kaevamistel (1982–84 Ants Kraut) avastati umbes 60×40 m suurusel alal 36 paepõhjale laotud kividest ringmüüriga 3–9 m läbimõõduga kalmet; enamikus neist oli lapiti laotud paeplaatidest kirst, milles olid pea kirde suunas maetud surnu jäänused. 16 kirstus oli panuseid: luust ehtenõelu, pronkspintsett, habemenuge, nööpe, oimuehteid, käevõru, merevaikhelmes."
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5el%C3%A4htme_kivikirstkalmistu
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5el%C3%A4htme_kivikirstkalmistu
Natalja Dovgan´i fotod, tehtud 25.09.2010
LOHUKIVID
Lohukivi on kivi, milles on üks või mitu inimese poolt tehtud süvendit. Eestist on avastatud umbes 1750 lohukivi, mis asuvad valdavalt Põhja-Eestis. Lohud on tavalised ümmargused, harva ovaalsed, läbimõõduga 3–10 cm ja sügavusega 0,5–5 cm.
Foto: By Hill-Mill Billy (Own work) [CC BY-SA 3.0 ee (http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/deed.en)], via Wikimedia Commons