KUNDA KULTUUR
Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Kunda kultuur on oma nime saanud Kunda Lammasmäe arheoloogilise leiukoha järgi Kunda linna lähedal. Oletatakse, et Kunda kultuuri perioodil elas Eestis kuni 1500 inimest. Asulad paiknesid tavaliselt veekogude juures, et saaks kala püüda ja küttida vee juurde tulevaid loomi. Teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad on näiteks Pulli asula, Siimusaare asula, Narva Joaoru asula. Umbes aastast 8000 eKr pärineb Uus-Ihaste asulakoht Tartus.
PULLI ASULA
Pulli asula on seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Selle avastasid geoloogid 1967. aastal. Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kaldal, Sindi linnast 2 km ülesvoolu Pulli küla lähedal. Asulakoht dateeritud 9000-8555 eKr. Arvatavasti oli tegemist sessoonse asulaga, kuhu aga pöörduti järjepidevalt, pika aja jooksul alati tagasi.
Mõned Pullist leitud kiviriistad olid valmistatud musta värvi tulekivist, mida leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes, millest võib järeldada, et Pulli asula elanikud kas pärinesid sealt või arendasid sealsete elanikega kaubandust. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon. Tööriistu valmistati ka luust ja sarvest, näiteks õngekonksud, harpuuni- ja ahinguotsad. Asulast eiti ka loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid.
Mõned Pullist leitud kiviriistad olid valmistatud musta värvi tulekivist, mida leidub Lõuna-Leedus ja Valgevenes, millest võib järeldada, et Pulli asula elanikud kas pärinesid sealt või arendasid sealsete elanikega kaubandust. Tulekivist oli valmistatud kõõvitsaid, uuritsaid, otsikuid, nooleotsi jne. Teiseks kiviriistade valmistamise materjaliks oli hall kaltsedon. Tööriistu valmistati ka luust ja sarvest, näiteks õngekonksud, harpuuni- ja ahinguotsad. Asulast eiti ka loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi ka koeraluid.
Foto: Oskar.susi – Üleslaadija oma töö, CC BY-SA 3.0, https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=21159082
KUNDA LAMMASMÄGI
Kunda Lammasmägi on Eesti territooriumi üks vanimaid asustuspiirkondi. Väike küngas Kunda külas oli kunagi järvesaar ning seal elasid esimesed kütid ja korilased juba alates keskmisest kiviajast. Paik oli kasutuses juba 9. sajandil eKr.
See küngas oli kasutusel ka nooremal kiviajal, sest leiumaterjali hulgas on nii Narva tüüpi kui ka kammkeraamikat. |
"Kunda leiukohta iseloomustavad arvukad luuesemed (harpuunid, nooleotsad, luukirkad, talvad, naasklid jm.), mistõttu on Kunda kultuuri arheoloogiakirjanduses nimetatud ka luukultuuriks. Kiviesemete valmistamisel on kasutatud põhiliselt kohalikku kivi - kvartsi, kristalset kivimit ja vähesel määral tulekivi."
http://www.eestigiid.ee/?CatID=94&ItemID=1761&SCat=54 |
Fotod: Natalja Dovgan, 29.06.2016
NARVA JOAORU ASULA
Fotod: Natalja Dovgan, 30.07.2016