REFORMATSIOON LIIVIMAAL
16.sajandi alguses puhkes Euroopas reformatsioon (e usupuhastus).
Reformatsioon oli oma olemuselt kahene:
Reformatsioon puhkes Martin Lutheri algatusel Saksamaal 1517.a. ja levis tänu trükikunsti arengule ja Lutheri poolehoidjate tegevusele kiiresti ka Vana-Liivimaale. Esimesed luterlikud usukuulutajad alustasid oma tegevust Tallinnas ja Tartus juba 1523.a. Järgnevate aastate jooksul leidis uus õpetus kiiresti poolehoidjaid eelkõige just linlaste hulgas üle terve Vana-Liivimaa.
Tulemused:
Reformatsioon oli oma olemuselt kahene:
- Vaimulik vastasseis katoliku kirikuga- osa vaimulikke ja ilmalikke inimesi taotles katoliikluse reformimist ja puhastamist väärnähtustest, mis aja jooksul olid kirikus maad võtnud.
- Poliitiline vastasseis- mille käigus ilmalikud valitsejad tahtsid allutada kiriku oma ülemvõimule ja haarata enese kätte kirikule ning kloostritele kuuluvad tohutud maavaldused ja varad.
Reformatsioon puhkes Martin Lutheri algatusel Saksamaal 1517.a. ja levis tänu trükikunsti arengule ja Lutheri poolehoidjate tegevusele kiiresti ka Vana-Liivimaale. Esimesed luterlikud usukuulutajad alustasid oma tegevust Tallinnas ja Tartus juba 1523.a. Järgnevate aastate jooksul leidis uus õpetus kiiresti poolehoidjaid eelkõige just linlaste hulgas üle terve Vana-Liivimaa.
Tulemused:
- Katoliikluse ja luterluse pooldajate vahel puhkes ohvritega kokkupõrkeid (näiteks Tartus, kus uue usu pooldajad üritasid vallutada piiskopilinnust ja rüüstasid Toomkirikut ja toomhärrade maju).
- Osa kloostreid linnades suleti.
- Osades kirikutes (eriti Tallinnas ja Tartus) viidi läbi pildirüüste (e purustati pühapildid ja visati kirikutest välja kaunistused).
- Luterluse omaksvõtnud tunnistasid:
- ainult 2 sakramenti (ristimist ja armulauda).
- õndsaks saamist usu kaudu.
- Piibli pidamist ainsaks usuliste tõdede allikaks.
- emakeelseid jumalateenistusi.