KESKAEGSED LINNAD JA LINNUSED
Eesti ala vallutamise järel hakkasid üha suuremat rolli omama linnad, mis tekkisid soodsamates kauplemiskohtades. Sageli muutusid linnadeks juba muinasajal tekkinud suuremad asulad.
Tänapäeva Eesti alal asus keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Narva, Rakvere ja Paide. Linnaelanike eliidi moodustasid enamasti saksa päritolu kaupmehed ja käsitöölised. Linnade kohta loe edasi HISTRODAMUSE lehel.
Tänapäeva Eesti alal asus keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Narva, Rakvere ja Paide. Linnaelanike eliidi moodustasid enamasti saksa päritolu kaupmehed ja käsitöölised. Linnade kohta loe edasi HISTRODAMUSE lehel.
Keskaegses Eestis oli 16 suurt linnust, mis kuulusid ordule, piiskoppidele või Taanile. Lisaks neile oli üle Eesti ~30 väiksemat vasallilinnust. Esialgu kasutasid uued valitsejad eestlaste rajatud muinaslinnuseid, kuid kohe algas ka uute kivilinnuste ehitamine ja suuremate linnade ümbritsemine kivist müüridega.
Keskaegsed kivilinnused Eestis olid 4 peamist tüüpi: konvendihoonega ordulinnused, korrapäratud ringmüürlinnused, tornilinnused, kastell-linnused.
Keskaegsed kivilinnused Eestis olid 4 peamist tüüpi: konvendihoonega ordulinnused, korrapäratud ringmüürlinnused, tornilinnused, kastell-linnused.
HAAPSALU LINNUS
Kastell-linnus - ristküliku kujulise põhiplaaniga ringmüürlinnus.
Fotod: Natalja Dovgan, 12.08.2016