NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR
Nöörkeraamika kultuurist on teada umbes 50 asulakohta, näiteks Valma, Kõpu, Võhma, Riigiküla, Narva Joaoru. Selle kultuuri asustus polnud enam veekogudega otseselt seotud, vaid nihkusid põllumaade juurde, mida oli lihtne harida. Väga sageli olid nöörkeraamilised asulad ikkagi kammkeraamiliste asulakohtade otsas või mõlemad ühes asulas, eriti kui varasemad asulakohad olid soodsad põlluharimise arendamiseks. Leitud on koduloomade (lammaste, kitsede, sigade, veiste) luid, viljaterade jälgi. Arvatavasti tegelesid selle kultuuri elanikud aletegemisega, kuigi domineeriv majandusharu põlluharimine ei olnud.
NÖÖRKERAAMIKA
Need on peekritaolised nõud, mille koostisesse on savisse segatud peent liiva ning põletus on parem kui varasemal keraamikal. Nõude põhi on kas lame või nõrgalt kumer. Ornament esineb nõude ülaosas. Nöörikujuline ornament võib olla saadud, kui nöör mässiti enne põletamist nõu ümber. Ornamendis esinevad ka kriiped ja väikesed lohud. Nõud on enamasti väikesed või keskmise suurusega, tõenäoliselt söögi - või jooginõud.
http://tutulus.ee/muinasesemed/neoliitikum/024.html |
VENEKIRVED
Venekirvestes on kivikirveste tehnoloogia täiustatud viimseni (kuju, lihv). Arvatavasti on tegu luksusesemetega, omaaegse prestiiźkaubaga, mis kuulusid ühiskonna eliidile. Nende kirveste kasutusviisi kohta arvatakse, et need olid mitte niivõrd tööriistad (selleks olid paralleelselt kasutusel teised, nö tavalised kivikirved ja – talvad), vaid rituaaliriistad ja relvad.
http://tutulus.ee/muinasesemed/neoliitikum/214.html |
MATMISKOMBESTIK
Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud kalmistud üksikute matustega. Asulatest paiknevad need tavaliselt eemal. Iseloomulikud on laibamatused, enamasti kägaras asendis. Tavaliselt on matmiskohas koos üks-kaks surnut, harvem kuni viis. Surnutele on kaasa antud venekirveid, talbu, nuge, savinõusid jne.